Arvutiviiruse avamine ei ole kohustus

Tänapäeva arvutiviirused levivad linkide ja failidena ning nendel klikkimine ei ole kohustuslik. Ettevaatus võõraste kirjade sisu suhtes säästab raha nii ennetava viirusetõrje kui rahaliste kahjudena.

Virgo Kruve
Veebimees OÜ

Viimase aastaga on arvutiviirused muutunud kurjemaks ja kahjul on rahaline hind. Enam ei nakatata arvutit või nutiseadet troojalasega, et kasutada seda omaniku teadmata võrguliikluse tekitamiseks, vaid tema failid krüpteeritakse ja nende uuesti kättesaadavaks tegemise eest nõutakse raha. Sellest tuleb ka viirusele nimetus krüptoviirus ehk lunavara.
Suuremas ohus on ettevõtted, sest neil on suurem motivatsioon maksta väljapressijale kui eraisikul oma fotode ja kirjade eest. Neile kirjutavad ka teised firmad, et saata arveid või muid avamist eeldavaid faile. Ometigi võib viirusega kirja saada igaüks, kelle e-mail on sattunud spam kirjade levitajate kätte.

Viirusevaba elu saab lihtsate asjade meelespidamisega, mis aitavad ära tunda arvutiviiruse levitamist, sest selle põhimõtted on sarnased kõigil selle sajandi viirustel. Kahjuliku programmi peatamine ei ole infotehnoloogiline väljakutse, vaid probleem on inimese ülekavaldamine ja selle vastu kaitseb enim mõtlev kasutaja(filter ekraani ja tooli vahel).

Esimene ohumärk on võõrkeelne kiri, sest viiruseid levitavad kurjamid on globaalsed ja eesti keeles kirjutamise õppimine ei ole neile prioriteet. Maksimaalselt suudavad naljakate fraasidega arvutitõlget.
Teine tunnus on kirja saabumine tundmatult isikult ja aadressilt ning sageli mitte saaja aadressile, vaid läbi listi ehk „undisclosed-recipients.” See on hea tunnus rämpsu filtreerimisele.

Kolmandaks tahetakse kirja saajalt lingil klikkimist või kaasapandud faili avamist, tuues ettekäändeks selles sisalduva arve, trahviteate, pangaülekande kinnituse, kliendiandmete kontrolli või midagi muud. Kordan, et arvutiviiruse avamine ei ole kohustus, mille tegemata jätmise pärast peaks süümepiina tundma.

Neljandaks võite alati enne lingi või faili avamist tagasi kirjutada ja küsida täiendavat infot. Internetis kehtib ka ütlus, et tark ei torma. Viiruste levitajad vastuseid ei kirjuta.

Viiendaks ei ole üldlevinud arvutiviiruse failiformaati ehk see võib olla nii tekstifail .doc, tabelarvutuse fail .xls kui kokkupakitud faili sees(.ace, .zip). Te pole maailmas esimene viirusefaili saaja ning selle on saanud tuhanded teised kasutajad. Kui kibelete ka 7 päeva hiljem seda lotovõidu faili avama, siis laadige see enne aadressile virustotal.com/et ja laske testida mitmekümne viirusetõrja tarkvara tootja andmebaasiga. Viiruste uued versioonid tuvastatakse failist paari päevaga. Internetis ei anta lotovõitu, laenuraha ega Aafrika varandust pelgalt e-maili aadressi eest.

Lõpuks tuleb lingi või faili avamise tagajärgedega eest kaitsmine läbi infotehnoloogiliste vahendite ja rahaliste kulutuste. Lihtne viis viirusi takistada on kasutaja õiguste piiramine, et internetis ei käidaks administraatori õigustega. Kindlasti ei tohi avatavale failile anda tema küsitavaid lisaõigusi protsesside käivitamiseks. Viirusetõrjest rohkem usun mina tulemüüri kaitset, sest veel tuvastamata kahjuliku programmi kood laaditakse alla internetist ja see ei sisaldu saadetud failis. Seda peab märkama tulemüür ja selle hoiatused ei ole inimese tüütamiseks. Tülikas viis viirusi takistada on faili avamisel internetiühenduse puudumine(lahtiühendamine) või selleks eraldi vähetähtsa(vana) arvuti kasutamine.

Kahjulike arvutiprogrammide levitajad loodavad just inimese tehtud klikil talle saadetud lingil või faili avamiseks ja parim kaitse selle vastu on filter ekraani ja tooli vahel(inimene). Alles viimane kaitse on infotehnoloogilised vahendid: piiratud kasutusõigus, tulemüür, viirusetõrje, Microsoftist erinev operatsioonisüsteem. Kasutaja failidest tuleb varukoopia teha ka kõvaketta või muu andmekandja rikke eest kaitsmiseks.